Veel mõni aeg tagasi peeti eduka ettevõtte loomulikuks arenguks seda, et juhtkond ja kontoritöötajad töötavad esinduslikus büroohoones, samal ajal kui ladu ja tootmine koos „sinikraedega“ jäävad linna serva.

Ühiseid kokkupuutepunkte on sellise töökorraldusega vähe – enamasti kas siis, kui tekivad probleemid, korraldatakse suurem infokoosolek või füüsilise töö tegijatele pakutakse privileegi osaleda firma suvepäevadel, kirjutab kinnisvarafondi Favorte REIF juht Hendri Hinno.  

Eesti ettevõtted pole aga enamasti nii suured, et selline ruumiline killustumine oleks vältimatu. Vastupidi, mõnekümne töötajaga organisatsiooni puhul võib eri üksuste lahutamine tähendada, et ühe ettevõtte sees hakkavad kujunema erinevad maailmad. See tähendab omakorda, et ettevõtte väärtuseid ei kanta ühiselt edasi, üksteisest sõltuvad meeskonnad ei tunne üksteist piisavalt ning lõpptulemusena kannatab ka ettevõtte efektiivsus.

Stock-office’i arengut on seni kirjeldatud peamiselt praktiliste funktsioonide kaudu. Ühel pinnal asuvad ladu, kontor, müügisaal ja vajadusel kergem tootmine. Ettevõte hoiab kokku aega, transporti ning mitme pinna ülalpidamise kulu. See kõik on tõsi, kuid siiani on organisatsioonipsühholoogiline tahk täiesti tagaplaanile jäetud.

Hooned lõhestavad ja hooned liidavad

Ettevõtte sisekultuuri püütakse kujundada väärtuste, koolituste, motivatsioonipäevade ja ühiste üritustega. Samal ajal mõjutab inimeste omavahelist läbikäimist iga päev hoone, kus nad töötavad.

Kui üks osa meeskonnast asub büroomajas ja teine kümne või kahekümne kilomeetri kaugusel linnapiiril laokompleksis, ongi tulemuseks lõhestunud ettevõte. Laotöötaja ei saa möödaminnes müügijuhile öelda, et klientide tellimustes kordub sama probleem. Kontoritöötaja ei näe, et tema arvutis tehtud väike muudatus tekitab komplekteerijale iga tellimusega mitu lisaliigutust või vastupidi, säästab tema aega.

Ühine asukoht ei tähenda, et kõik peaksid töötama samas avatud ruumis. Lao, müügisaali ja kontori vajadused on erinevad ning ruumid peavadki olema erinevalt lahendatud. Oluline on füüsiline lähedus – inimesed näevad üksteist, kasutavad samu puhkealasid ja tajuvad paremini, mida teised meeskonnad ettevõttes teevad.

Just selles seisneb stock-office’i kontseptsiooni järgmine arenguetapp. Tegemist pole enam lihtsalt hoonega, kuhu on üksteise kõrvale paigutatud natuke ladu ja natuke kontorit. Hästi kavandatud stock-office aitab ettevõtte eri tegevused üheks tervikuks siduda.

Eesti ettevõte ei vaja tingimata peakontori ja lao vastandust

Suure rahvusvahelise kontserni puhul on loomulik, et peakontor, tootmine ja logistika paiknevad eri linnades või isegi riikides. Eestis kopeeritakse vahel sama mudelit ettevõtetesse, kus töötajaid on mõnikümmend ning kõik üksused võiksid vabalt ühe katuse alla mahtuda.

Esinduslik aadress võib olla vajalik ettevõttele, kelle äri põhineb klientide vastuvõtmisel, tippspetsialistide värbamisel või rahvusvahelisel mainel. Samas ei muuda pilvelõhkujas paiknev juhtkond automaatselt ettevõtet edukamaks. Mõne äri puhul näitab tugevust hoopis see, kui juht istub oma inimestele, kaupadele ja klientidele lähedal.

See puudutab väga erineva profiiliga firmasid – e-kaubandus, erinevad teenused, väiketootmine jne. Nende puhul pole ladu või töökoda ettevõtte kõrvaltegevus, mida tuleks kontorist võimalikult kaugele peita. Seal toimub suur osa ettevõtte päris tööst.

Kui juhtkond ja müük paiknevad samas hoones lao, teeninduse või tootmisega, väheneb ka sümboolne vahe „valgekraede“ ja ülejäänud meeskonna vahel. Inimesed sisenevad samasse majja, kohtuvad ühistes ruumides ning näevad, kuidas nende töö seostub teiste omaga.

Seda mõju ei saa täpselt eurodesse arvutada. Küll aga teab iga ettevõtte juht ja omanik, kui kalliks lähevad infoseisakud, osakondade vahelised vastandumine ja töötajate tundepuhangud, et otsuseid teevad inimesed, kes nende igapäevatööst midagi ei tea.

Koos töötav meeskond püsib paremini koos

Töötajate hoidmisel räägitakse palgast, hüvedest, juhtimiskvaliteedist ja karjäärivõimalustest. Töökeskkond seostub selles arutelus sageli sisekujunduse, ergonoomika ja puhkealadega. Kontorisse pannakse akvaarium kuldkaladega. Ühes nurgas on vahel ka mõni televiisor, mille ees koos jalgpalli vaadatakse. Vähem aga pööratakse tähelepanu sellele, kas töötaja tunneb ennast osana kogu organisatsioonist.

Ühtekuuluvust ei saa luua loosungitega. See tekib igapäevastest kokkupuudetest, ühistest probleemidest ja arusaamast, kuidas ühe inimese töö aitab kaasa ettevõtte ühisele tulemusele. Seda on lihtsam saavutada, kui organisatsioon paikneb ühe katuse all.

Ka uue töötaja sisseelamine muutub terviklikumaks. Ta ei õpi tundma ainult oma ametikohta ja lähimaid kolleege, vaid näeb algusest peale, kuidas ettevõte päriselt toimib. Müügiinimene mõistab paremini lao piiranguid, laotöötaja näeb kliendi ootusi ning juhtkond kuuleb vahetumalt mõlema poole muresid.

Loomulikult ei lahenda ükski hoone halba juhtimist ega muuda nõrka meeskonda automaatselt tugevaks. Ruum saab aga juhtimist kas toetada või takistada. Kui organisatsioon tahab tegutseda ühe meeskonnana, on keeruline seda saavutada olukorras, kus meeskonna eri osad üksteist peaaegu ei kohta.

Järgmine stock-office kavandatakse inimeste, mitte ruumiliikide järgi

Stock-office’i esimeses arenguetapis oli keskne küsimus, kui palju vajab ettevõte ladu, kontorit ja müügipinda. Edaspidi tuleb rohkem mõelda sellele, kuidas inimesed nende ruumide vahel liiguvad ning kus nad omavahel kokku puutuvad.

Kas kontorist pääseb mugavalt lattu? Kas eri üksuste töötajatel on ühine puhkeala? Kas klienditeenindus, müük ja kaupade väljastamine moodustavad loogilise terviku? Kas ruume saab ettevõtte kasvades ümber jagada, ilma et üks meeskond tuleks teise hoonesse kolida?

Need küsimused eristavad läbimõeldud stock-office’i tavalisest laohoonest, mille ette on ehitatud mõned kontoriruumid. Hoone väärtus ei seisne üksnes eri funktsioonide mahutamises, vaid nende omavahel ühendamises.

Eesti ettevõtluse tugevus on alati olnud lühike otsustusahel ja juhtide lähedus igapäevasele tööle. Selle eelise vabatahtlik kaotamine üksnes selleks, et juhtkond saaks istuda prestiižsemal aadressil, pole paljude ettevõtete puhul aga lihtsalt mõistlik.